Eilses joogatunnis räägiti ajurveeda dosha‘dest ning see tundub olevat üks teema, mida elu ikka ja jälle mulle ette söödab. Noh, teate küll neid teemasid, mis teid huvitavad, aga millesse te ei süübi ja siis elu oma lahke järjepidevusega loobib teid iga kord aina kõvemini, kuni te vihjetest hakkate lõpuks aru saama. Ajurveeda on üks nendest leebematest variantidest. Ma tean, et ma olen suht kindlalt Vata või Vata-Pitta tüüpi ja et kui järgida sinu dominantsele dosha‘le määratud soovitusi, võiks elu olla lill ja till. Kuna minu elu aga ei ole väga lill ja till hetkel ja ma tean, et ma olen end nii vaimselt kui füüsiliselt vedelaks lasknud, haaran ma igast lähenevast õlekõrrest, et end ikkagi ree peale tagasi sikutada. Nii siis tegin ma eile uuesti dosha‘de testi eile ja vastuseks tuli ikka vana hea Vata-Pitta. Loomulikult ei saagi üleliia muutuda see, milline on sinu dominantne tüüp, kuna sa oled teatavate eelistega juba sündinud nagu näiteks sinu kehatüüp. Vata on minu puhul kergelt domineeriv ning ma ise ka pigem tunnen, et ma olen sinna Vata-poole. Kellel huvi tõusis, siis võib selle teemaga omal käel lähemalt tutvuda, kuna harimist ma enda blogimise peaeesmärgiks ei ole võtnud. Küll aga panen kirja, mida ma enda jaoks leidsin.

Pildiotsingu vata type tulemus

Duaalsele tüübile nagu seda on Vata-Pitta, on parim läheneda hooajaliselt. See tähendab, et Vata soovitusi tuleks jälgida muutliku, tuulise ja külma ilmaga perioodidel nagu sügis ja talv ning Pitta põhimõtteid kevadel ja suvel, kui ilm on soem. Dominantne dosha kipub kalduma selle poole, mida ta kõige paremini tunneb ehk eelistama selliseid toite ja sellist elustiili, mis seda tüüpi veelgi süvendab. Ajurveeda põhimõtte järgi peaksid sa aga oma dosha‘t hoopis taltsutama ja äärmusesse kaldumisest tagasi tooma. Näiteks Vata tüüpi iseloomustab õhulisus, tuulisus, külm, kiirus, mistõttu kipuvad minusugused Vatad elama kiiret ja aktiivset elu. Kui selline tüüp aga elab liiga kiires elutempos, kulutab ta liigselt energiat ja kurnab lõpuks üle oma närvisüsteemi, mis päädib stressi ja ärevusega. See on esimene tunnus, mis mind Vata puhul kõnetab. Ühest küljest mulle tohutult meeldib tegutseda, olla pildis ja vajalik, algatada uusi asju, kasutada oma ajuenergiat. Ma tunnen, et mul on vaja olla aktiivne, muidu ma suretan oma süsteemi välja. Kuid selle asemel, et leida tervislik aktiivsusetase, mis mind tasakaalustaks, lõppeb see alati hoopis rööprähklemise ja enda miljoniks tükiks rebimisega ning halamisega, kui palju mul teha on, kui väsinud ma olen ja kuidas kõike on minu jaoks liiga palju. Mõnel helgemal päeval ma saan aru, et kui ma langetan oma ajuaktiivsust ja tõstan hoopis füüsilist aktiivsust, tunnen ma end oluliselt paremini ja sellistel päevadel tõuseb minus see haruharv kes-teeb-see-jaksab.

See on vägagi loogiline, sest Vata olemus ongi see, mis tõukab sind tegema miljonit asja korraga ning tegelikult sobib Vata loomusega üllataval kombel rutiin. Ja sellega olen ennastki üllatanud. Eelmisel talvel oli mul väga sombune periood, millest ma sain välja end vaid rutiini surudes. Rutiin kõlab nagu kole sõna, eriti minusugusele, kes ma ennast jube loominguliseks ja spontaanseks pean (hahahaha), ent tegelikult on keha sulle tänulik, kui ta teab, mis kell peab ärkama, mis kella peab seedima, mis kell on vaja end liigutada. Kehal on rütmid ja meie, va lollid, ajame need koguaeg sassi. Seega parim asi, mida ma saan endale teha, on iga päev samal kellaajal ärkamine ja uinumine (kusjuures eriti hästi tundub toimivat 22-6.30 süsteem), regulaarne mediteerimine, pehme jooga ja liigeseid mittekoormavad jõuharjutused, regulaarne söömine, toidu hoolikalt närimine ning enne ühelt tegevuselt teisele lülitumist korraks sügavalt hingamine. Ei mingit müstikat.

Üldises plaanis peaks Vata liikuma selliste omaduste suunas nagu niiske, maandav, soendav, õline, stabiliseeriv. Ja üleüldse parim ravim Vatale oleks rahulik ja vaikne keskkond. Mmmmm, vaikne keskkond… Toidust soovitatakse Vatale magusat, haput ja soolast. Ja kui keegi veel minule sarnaselt mõtles, et hehe what magusat või, hehe, iga kell, siis ei. Magusat tuleks otsida hoopis tera- ja puuviljadest ning näiteks ka kõrvitsalistest. Liigne ja rafineeritud suhkur ei lähe mitte, kuna see tõstab ja langetab veresuhkrut liiga kiiresti ning kiirus, nagu sai juba mainitud, on Vatale niigi omane, seega süvendab suhkur joont, mida tuleks vältida. Toidud peaksid olema soojendavad, toitvad ja pehmed (näiteks supid ja pajaroad), KUID! Kuna Vata on ikkagi õrn ja õhuline, on ka tema seedimine õrnake ning liiga raske toit või ühe toidukorraga suure koguse söömine ei lähe ka teps mitte. Ma kõiki toiduaineid ei hakka siis ette loetlema, kuid päris toorest toitu Vatale ei soovitata. Lisan siia lõppu veel ühe mõnusa pildi, mis iseloomustab mõnusalt Vata toidulauda (https://www.banyanbotanicals.com/info/ayurvedic-living/living-ayurveda/diet/vata-pacifying-diet/).

Pildiotsingu vata foods tulemus
Nagu näha, sobivad Vatale hästi vürtsid, maitsetaimed, seemned, pähklid.  

Enesekaevur

 

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s